Ma ei saa aru, mis värk sellel kapil on, et iga kord, kui ma üksi kodus pean olema, hakkab see häälitsema… Kui ükskord mulle tundus terve öö otsa, et miski kapis krõbiseb, siis nüüd see jälle häälitseb… -.-

Pm. läksin kapist mööda, järsku jäin välisukse juurde seisma ja mõtlesin, et kas ma võtsingi võtmed eest ära, või mis värk on… Lõin käega, et ah ju ma siis unustasin ära, et võtmed riiulile panin, sest mõni asi käib nii automaatselt.. Nagu peale triikimist, tõmbad triikraua välja ja lähed kodunt ära, pärast mõtled päev otsa, et unustasid triikraua välja tõmbamata…
Igal juhul just tol hetkel, kui ma ust jõllitasin käis kapis ilge kolin. Ja siit edasi saavad kõik elavama fantaasiaga inimesed naerda… Nimelt seisin ma tükk aega esikus täiesti kramplikult..  Korraks tuli näole muie, sest ma mõtlesin, et päris vahva oleks, kui Ta polekski ära läinud ja nüüd teeb nalja mulle lihtsalt, aga muie kadus ülimalt kiirelt ära, kui mul tuli pähe, et ma olen juba mitu tundi kodus olnud ja vaevalt Ta suvatseks mitu tundi kapis vaikselt kükitada… Aga kuna mul juba oli ettekujutus kellegist, kes kapis kükitab, siis see mõte ei tahtnudki ära minna…. Niiet ma võtsin ta kitarri kätte, juhuks kui seal ikkagi peaks keegi kahejalgne olema, lugesin mõttes viieni ja avasin kapi…. No ja siis ma lihtsalt nägin kuidas taarakott uppi vajus.. Lambist.

See kapp vihkab mind lihtsalt…

Niiet nüüd olen ma sitaks unine, aga ma ei saa magama minna, sest kapp kummitab.. -.-

Ma ei saa aru, miks siis mitte midagi ei juhtu, kui Ta kodus on….